Eesti pohjarannik /estonii/ (WinWord 97)

---

запомнить в избранное   искать в этом разделе

---

ВНИМАНИЕ !!! Это сокращенная версия файла. Предназначена она только для того, чтобы вы могли предварительно ознакомиться с документом, перед тем как его скачать. Здесь нет картинок, не сохранен формат, шрифт, размеры и положение на странице.
Чтобы скачать полную версию, нажмите ссылки которые находятся чуть-чуть ниже (Info File Mail)

---

Info File Mail

Файл относится к разделу:
ИHОСТРАHHЫЕ ЯЗЫКИ

---

EESTI POHJARANNIK
Pohjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lohestatud jogede kanjoneist voi haabunud lahtedest, mattunud kohati usna liivade alla ja kulunud maadligi madalaks. Randade taustaks on pea koikjal metsad. Vaid siin-seal murravad merejoout linnad ja toostusasulad, kalurikulad ja metsadevarju peitunud puhkealevid.
Pohjaranniku "kontrapunktiks" on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis korgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa pohjarannikust. Eestimaa pohjarannikuks on Soome lahe lounakallas alates Poosaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva joeni. Nende vahele jaab ligi 300 km aarmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.
Mis on kogu pohjarannikut siduvaks, koiki maastike labivaks tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jarjest uut maad, seda purustades ja taaskuhjates.
Pohjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. Uks neist on pooratud mere poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille poletamisest saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.
Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on laotud linnade seinu ja tehasemuure, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse ja sillutatud konniteedesse.
Pikki rannajoout on ehitatud moisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula, Paluse. Pohjaranniku pollud on maalad, mis on voidetud metsadeet ja kivivaljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.
Inimesi uhendavad teed. Pohjarannikul kulgevad need ikka roobiti paerinnakuga, enamasti otse selle aarel, vaid randa viisid teetupikud. Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kulad koondusid astangujoonele, ikka sinna, kus tousis paep

• подписаться на рассылку. • добавить в избранное. • нашли ошибки ?

Это место